Marimetsa piirkond
Marimetsa piirkond koosneb neljast Läänemaa vallast: Risti, Kullamaa, Martna ja Taebla.
Piirkond piirneb seitsme naabervallaga. Lõuna pool Lihula (Läänemaa), Vigala (Raplamaa) vallaga. Ida pool Märjamaa (Raplamaa) ja Nissi (Harjumaa) vallaga. Põhja pool Padise (Harjumaa) ja Oru (Läänemaa) vallaga ning läänes Ridala (Läänemaa) vallaga.
Risti vald
Risti asub põliste teede ristumiskohas - olles väravaks tervele Läänemaale. Ajalooliselt oleme Kullamaa kihelkonna üks osa - Piirsalu külas asus endine administratiivkeskus. Seal on 1863. aastal valminud neogooti stiilis kirik. Tegutses kool ning mõis.
1905. aastal rajatud Tallinn-Haapsalu raudtee soodustas Rõuma küladest alguse saanud Risti aleviku kujunemist ning praeguseks valla keskuseks moodustumist. Nüüdsel ajal on siia koondunud nii halduskeskus kui haridus- ja kultuurielu.
Piirkonna vanimad leiud pärinevad Risti aleviku külje all asuvalt Kalva mäelt. Sealne kivikalme on dateeritud I - II aastatuhandesse e.m.a. Vanimad asulakohad on Piirsalu, Rõuma ja Kuijõe külad II aastatuhandest e.m.a. Pärimuse kohaselt tekkisid esimesed asulakohad läbimatutesse metsadesse ning soosaartele ja asukateks olid mõisatest põgenenud pärisorjad. Maad kuulusid Koluvere lossi alla, kuid maaharimiseks suhteliselt kõlbmatutena, säästsid meid mõisaorjusest kuni 17. sajandini. Alles siis loodi Kuijõe ning pisut hiljem ka Piirsalu mõisad.
Nõukogude võimu okupatsioon ning raudtee olemasolu sundis Ristit tunnistajaks olema ühele suuremale tragöödiale meie maa ajaloos - nimelt saadeti külmale maale Risti jaama kaudu nii 1941. kui ka 1949. aastal tuhandeid Läänemaa ja saarte küüditatuid. Selle mälestuseks püstitati 1999. aastal raudteejaama raudtee relssidest rist. (Idee ja kavandi autor Viljar Ansko.)
Praegu on Risti vallas Risti alevik, Piirsalu, Kuijõe ning Jaakna külad. Tegutsevad lasteaed ning põhikool. Kool on ennast üles töötamas kui tuleviku jalgpallikool. On hooldekodu ja perearstikeskus ning apteek.
Tegutsevad rahva- ja külaseltsid, on aktiivne isetegevus ja kultuurielu. Põhilised tööandjad on AS Lääne Risti ja Piirsalu Põllumajanduse osaühing.
Looduslikult on Risti vald väga mitmekesine. See on Läänemaa metsarikkaim, siin on rabad ning Mustjärve rabajärv. Asub Vihterpalu jõe ülemjooks. Maastikus on jälgitavad nii Antsülusjärve kui Joldiamere rannamoodustised Risti-Palivere oosi ning Kuijõe barri näol.
Kodulehekülg
Kullamaa vald
Kullamaa valda läbib Risti-Virtsu maantee. Ajalooliselt oli tegemist maanteega, mis Kullamaalt edasi üle Lihula mitte üksnes Pärnu vaid ka Riiga ning kaugematele maadele ulatas. Piirkonna tähtsust on rõhutatud mitmetes ajalooallikates.
Endine muinaslinnus on nüüd tuntud Kullamaa Rohumäe nime all. Eelmise sajandi algul istutati linnusemäele puud ja seetõttu paistab ta kaugemalt vaadates kõrgema metsase künkana. Pärast Läänemaa alistamist 1220. aastal, rajas vasallperekond Lode Kullamaa muinaslinnuse asemele feodaallinnuse castrum Goldenbeke, mille orduvägi hiljemalt 1334. aastaks hävitas. Ajalooline Kullamaa kihelkond hõlmas ligikaudu nüüdse Kullamaa- ja Risti valla ning Märjamaa vallast endise Loodna valla osa. 13. sajandi algul oli siin muinaskihelkond, mille nime ei ole teada (hõlmas arvatavasti ka hilisema Vigala kihelkonna). Kirikukihelkond asutati 13. sajandil ja selle alal oli Saare-Lääne piiskopkonna Koluvere ametkond (keskus Koluvere linnus). 1334. aastal ehitati Kullamaal hävitatud vasalllinnuse asemele Koluvere vasalllinnus, 14. sajandi lõpus sai sellest Koluvere piiskopilinnus, mis oli 1439. aastast üks Saare-Lääne piiskopi residentsidest.
Kullamaa Vakuraamat, mille märkmeid tehti 16. sajandi algusest kuni 1532. aastani, saab kiidelda ühe vanima eestikeelse raamatu tiitliga. Kullamaa Püha Johannese kirik, mis valmis 13. sajandi lõpul, ehitati algselt ühelöövilise ja kolme võlviga kodakirikuna (ilma tornita). Praeguse väliskuju on kirik omandanud 19. sajandil. Kalmistul on mitmete nimekate kultuuritegelaste viimsed puhkepaigad. 1621. aastast pärineb unikaalne Sitta Kodt Matz rõngasrist.
Kaasajal on piirkonna tähtsaimad keskused Kullamaa (administratiivkeskus, lasteaed, keskkool), Koluvere ning Liivi. Tegutsevad mitmed külaseltsid. On elujõus ettevõtlus. Toimuvad mitmed isetegevusringid.
Maastikuliselt asub piirkond Läänemaa idaosa lainjal tasandikul. Väikevoored on madalad ning lamedad. Madalamad alad on soostunud. Kullamaa valla territooriumil on Kasari ja Liivi jõe keskjooksud ning Kullamaa tehisjärv ning Liivamäed.
Üks viiendik valla territooriumist on Marimetsa looduskaitseala.
Kodulehekülg
Martna vald
Martna vald asub Matsalu lahe kirdekaldal. Valda läbivad Tallinn-Virtsu ning Haapsalu-Lihula maanteed.
Martna ajalugu on jälgitav muinasajast alates. 13. sajandi algul kuulus territoorium muistse Läänemaa koosseisu, mis vanimates ajalooallikates esineb Maritima (ladina keeles mereäärne või Rotalia-Ridala) nime all. Mereäärse alana iseloomustab piirkonda suhteliselt tihe muinasaegse asustuse võrk, samuti tihe kindlustus- ja kaitseehitiste võrk. Kaitseehitised olid rajatud soodest ja rabadest kerkivatele kõrgendikele, mis ongi ainsad vaheldust toovad elemendid siinses üldiselt tasases ja madalas maastikus. 13. sajandil alistati eestlased ordurüütlite poolt, kuid 16. sajandil allutati maa rootslastele. Selle kindlustamisel moodustus mitmeid mõisaid. Aastasadade jooksul jätkus külade kujunemine, mis tähendas 18. sajandi lõpus koos mõisate aktiivse majandusliku tegevusega külaelu elustumist.
Vald on tasane, maastikku liigestavad enamjaolt kraavitatud väikesed jõed ja ojad, mis suubuvad Eesti pikkuselt ja veerohkuselt neljandasse Kasari jõkke ja Matsalu lahte. Valla põhja-, ida- ja kaguossa jäävad ulatuslikud Taebla ning Kullamaa metsamassiivid ning Kirdesse Marimetsa soo- ja rabamassiivid. Lisaks on siin looduslikud ja poollooduslikud rohumaad nagu Kasari luht, Matsalu lahe heina- ja karjamaad, liigirohked puisniidud. Paiknedes Matsalu lahe valgala territooriumil on tema pindalast üks neljandik Marimetsa ja Matsalu looduskaitsealad. Martnas on iidne kirik. On lasteaed ja põhikool. Tegutseb Rõude külaselts. Taastatud on Suure-Lähtru mõis.
Saueaugu teatritalu on kirjutanud Martna valla kaugelt laiemale kui pelgalt koduvalla või maakonna kultuurikaardile.
Kodulehekülg
Taebla vald
Taebla vald asub maakonna keskosas, mida läbib Tallinn-Haapsalu maantee.
Piirkonna asustuse kohta juba muinasajal annab tunnistust Kirimäe küla piirimaile jääv Hallimägi, mis on vana linnusekoht. Kants pärineb nooremast rauaajast ja on Läänemaa põhjaserval suurim. Paliveres asuv Läänemaa kõrgeim punkt (51 meetrit ü.m.p.) Pikajalamägi ehk Vallidepealne on ühtlasi II aastatuhande algusest pärinev linnus, mille ehitamine on jäänud pooleli. Umbes 11000 aastat tagasi kulges Pikajalamäe nõlva all rannajoon.
Palivere mäe jalamile jääb erinevate pärimuste poolest tuntud allikas. Palivere alevikust põhjapoole jääb Kuliste aas, mille on kujundanud Taebla (Palivere) jõe ürgorg. Võrratu koht on leidnud kasutuse jaanitule ja muude ürituste toimumispaigana. Palivere mõisast on teateid juba 1493. aastast. Vaatamist väärivad nii hoonetekompleks kui park. Nigula külas asub Lääne-Nigula kirik, mis on alates 14. sajandist olnud samanimelise kirikukihelkonna keskuseks. Praegune hoone taastati 1816. aastal. 1882. aastast pärineb torn. Tähelepanu väärivad kalmistu vanad ristid ja hauaplaadid. Algset kirikualtarit hoitakse Tallinna Riiklikus Kunstimuuseumis ja see on valmistatud arvatavasti Lüübeki meistri H. v. der Heide poolt umbes 1510. aastal. Koela külas Uuetoa talus asub 1987. aastal asutatud Koela talumuuseum.
1917. aastal ostis Ants Laikmaa Kadarpiku külas poole Tammiku talust ja kahekümnendatel hakkas siia rajama kodu. 1932. aastal sulges ta Tallinnas ateljeekooli ja kolis Taeblasse, kus oli valminud Eestis ainulaadne rahvusromantilises stiilis tõeline kunstniku maja. Päris valmis maja ei saanudki - 19.novembril 1942. aastal A. Laikmaa suri. Ta maeti enda rajatud 7 ha suurusesse liigirohkesse parki. Majamuuseum avati 1960. aastal Läänemaa Muuseumi filiaalina.
Võntkülas, otse maantee ääres, asub pulmarahva seas teada-tuntud kurepesa.
Huvitav fakt on, et Allikmaa hiidrahnud (koostiselt Neugrundi gneiss-bretša), pärinevad Osmussaare lähistelt samanimelisest meteoriidikraatrist ja on jääajal oma rännakutega rannikust nii kaugele sisemaale jõudnud.
Valla tähtsamad keskused on Taebla ja Palivere alevik. Taeblas on gümnaasium ja lasteaed ning kultuuri- ja spordikompleks, mille ühes tiivas asub ka vallamaja.
Paliveres on põhikool ja lasteaed. Mõlemas piirkonnas on mitmeid tugevaid ettevõtteid, valla suurim ettevõte on aga AS Maag Lihatööstus, asukohaga Kirimäel.
Vaba aega aitavad sisustada mitmed aktiivsed külaseltsid ja spordiklubid. Vallas tegutseb kolm avatud laste- ja noortekeskust.
Kodulehekülg
Piirkond piirneb seitsme naabervallaga. Lõuna pool Lihula (Läänemaa), Vigala (Raplamaa) vallaga. Ida pool Märjamaa (Raplamaa) ja Nissi (Harjumaa) vallaga. Põhja pool Padise (Harjumaa) ja Oru (Läänemaa) vallaga ning läänes Ridala (Läänemaa) vallaga.
Risti vald
Risti asub põliste teede ristumiskohas - olles väravaks tervele Läänemaale. Ajalooliselt oleme Kullamaa kihelkonna üks osa - Piirsalu külas asus endine administratiivkeskus. Seal on 1863. aastal valminud neogooti stiilis kirik. Tegutses kool ning mõis.
1905. aastal rajatud Tallinn-Haapsalu raudtee soodustas Rõuma küladest alguse saanud Risti aleviku kujunemist ning praeguseks valla keskuseks moodustumist. Nüüdsel ajal on siia koondunud nii halduskeskus kui haridus- ja kultuurielu.
Piirkonna vanimad leiud pärinevad Risti aleviku külje all asuvalt Kalva mäelt. Sealne kivikalme on dateeritud I - II aastatuhandesse e.m.a. Vanimad asulakohad on Piirsalu, Rõuma ja Kuijõe külad II aastatuhandest e.m.a. Pärimuse kohaselt tekkisid esimesed asulakohad läbimatutesse metsadesse ning soosaartele ja asukateks olid mõisatest põgenenud pärisorjad. Maad kuulusid Koluvere lossi alla, kuid maaharimiseks suhteliselt kõlbmatutena, säästsid meid mõisaorjusest kuni 17. sajandini. Alles siis loodi Kuijõe ning pisut hiljem ka Piirsalu mõisad.
Nõukogude võimu okupatsioon ning raudtee olemasolu sundis Ristit tunnistajaks olema ühele suuremale tragöödiale meie maa ajaloos - nimelt saadeti külmale maale Risti jaama kaudu nii 1941. kui ka 1949. aastal tuhandeid Läänemaa ja saarte küüditatuid. Selle mälestuseks püstitati 1999. aastal raudteejaama raudtee relssidest rist. (Idee ja kavandi autor Viljar Ansko.)
Praegu on Risti vallas Risti alevik, Piirsalu, Kuijõe ning Jaakna külad. Tegutsevad lasteaed ning põhikool. Kool on ennast üles töötamas kui tuleviku jalgpallikool. On hooldekodu ja perearstikeskus ning apteek.
Tegutsevad rahva- ja külaseltsid, on aktiivne isetegevus ja kultuurielu. Põhilised tööandjad on AS Lääne Risti ja Piirsalu Põllumajanduse osaühing.
Looduslikult on Risti vald väga mitmekesine. See on Läänemaa metsarikkaim, siin on rabad ning Mustjärve rabajärv. Asub Vihterpalu jõe ülemjooks. Maastikus on jälgitavad nii Antsülusjärve kui Joldiamere rannamoodustised Risti-Palivere oosi ning Kuijõe barri näol.
Kodulehekülg
Kullamaa vald
Kullamaa valda läbib Risti-Virtsu maantee. Ajalooliselt oli tegemist maanteega, mis Kullamaalt edasi üle Lihula mitte üksnes Pärnu vaid ka Riiga ning kaugematele maadele ulatas. Piirkonna tähtsust on rõhutatud mitmetes ajalooallikates.
Endine muinaslinnus on nüüd tuntud Kullamaa Rohumäe nime all. Eelmise sajandi algul istutati linnusemäele puud ja seetõttu paistab ta kaugemalt vaadates kõrgema metsase künkana. Pärast Läänemaa alistamist 1220. aastal, rajas vasallperekond Lode Kullamaa muinaslinnuse asemele feodaallinnuse castrum Goldenbeke, mille orduvägi hiljemalt 1334. aastaks hävitas. Ajalooline Kullamaa kihelkond hõlmas ligikaudu nüüdse Kullamaa- ja Risti valla ning Märjamaa vallast endise Loodna valla osa. 13. sajandi algul oli siin muinaskihelkond, mille nime ei ole teada (hõlmas arvatavasti ka hilisema Vigala kihelkonna). Kirikukihelkond asutati 13. sajandil ja selle alal oli Saare-Lääne piiskopkonna Koluvere ametkond (keskus Koluvere linnus). 1334. aastal ehitati Kullamaal hävitatud vasalllinnuse asemele Koluvere vasalllinnus, 14. sajandi lõpus sai sellest Koluvere piiskopilinnus, mis oli 1439. aastast üks Saare-Lääne piiskopi residentsidest.
Kullamaa Vakuraamat, mille märkmeid tehti 16. sajandi algusest kuni 1532. aastani, saab kiidelda ühe vanima eestikeelse raamatu tiitliga. Kullamaa Püha Johannese kirik, mis valmis 13. sajandi lõpul, ehitati algselt ühelöövilise ja kolme võlviga kodakirikuna (ilma tornita). Praeguse väliskuju on kirik omandanud 19. sajandil. Kalmistul on mitmete nimekate kultuuritegelaste viimsed puhkepaigad. 1621. aastast pärineb unikaalne Sitta Kodt Matz rõngasrist.
Kaasajal on piirkonna tähtsaimad keskused Kullamaa (administratiivkeskus, lasteaed, keskkool), Koluvere ning Liivi. Tegutsevad mitmed külaseltsid. On elujõus ettevõtlus. Toimuvad mitmed isetegevusringid.
Maastikuliselt asub piirkond Läänemaa idaosa lainjal tasandikul. Väikevoored on madalad ning lamedad. Madalamad alad on soostunud. Kullamaa valla territooriumil on Kasari ja Liivi jõe keskjooksud ning Kullamaa tehisjärv ning Liivamäed.
Üks viiendik valla territooriumist on Marimetsa looduskaitseala.
Kodulehekülg
Martna vald
Martna vald asub Matsalu lahe kirdekaldal. Valda läbivad Tallinn-Virtsu ning Haapsalu-Lihula maanteed.
Martna ajalugu on jälgitav muinasajast alates. 13. sajandi algul kuulus territoorium muistse Läänemaa koosseisu, mis vanimates ajalooallikates esineb Maritima (ladina keeles mereäärne või Rotalia-Ridala) nime all. Mereäärse alana iseloomustab piirkonda suhteliselt tihe muinasaegse asustuse võrk, samuti tihe kindlustus- ja kaitseehitiste võrk. Kaitseehitised olid rajatud soodest ja rabadest kerkivatele kõrgendikele, mis ongi ainsad vaheldust toovad elemendid siinses üldiselt tasases ja madalas maastikus. 13. sajandil alistati eestlased ordurüütlite poolt, kuid 16. sajandil allutati maa rootslastele. Selle kindlustamisel moodustus mitmeid mõisaid. Aastasadade jooksul jätkus külade kujunemine, mis tähendas 18. sajandi lõpus koos mõisate aktiivse majandusliku tegevusega külaelu elustumist.
Vald on tasane, maastikku liigestavad enamjaolt kraavitatud väikesed jõed ja ojad, mis suubuvad Eesti pikkuselt ja veerohkuselt neljandasse Kasari jõkke ja Matsalu lahte. Valla põhja-, ida- ja kaguossa jäävad ulatuslikud Taebla ning Kullamaa metsamassiivid ning Kirdesse Marimetsa soo- ja rabamassiivid. Lisaks on siin looduslikud ja poollooduslikud rohumaad nagu Kasari luht, Matsalu lahe heina- ja karjamaad, liigirohked puisniidud. Paiknedes Matsalu lahe valgala territooriumil on tema pindalast üks neljandik Marimetsa ja Matsalu looduskaitsealad. Martnas on iidne kirik. On lasteaed ja põhikool. Tegutseb Rõude külaselts. Taastatud on Suure-Lähtru mõis.
Saueaugu teatritalu on kirjutanud Martna valla kaugelt laiemale kui pelgalt koduvalla või maakonna kultuurikaardile.
Kodulehekülg
Taebla vald
Taebla vald asub maakonna keskosas, mida läbib Tallinn-Haapsalu maantee.
Piirkonna asustuse kohta juba muinasajal annab tunnistust Kirimäe küla piirimaile jääv Hallimägi, mis on vana linnusekoht. Kants pärineb nooremast rauaajast ja on Läänemaa põhjaserval suurim. Paliveres asuv Läänemaa kõrgeim punkt (51 meetrit ü.m.p.) Pikajalamägi ehk Vallidepealne on ühtlasi II aastatuhande algusest pärinev linnus, mille ehitamine on jäänud pooleli. Umbes 11000 aastat tagasi kulges Pikajalamäe nõlva all rannajoon.
Palivere mäe jalamile jääb erinevate pärimuste poolest tuntud allikas. Palivere alevikust põhjapoole jääb Kuliste aas, mille on kujundanud Taebla (Palivere) jõe ürgorg. Võrratu koht on leidnud kasutuse jaanitule ja muude ürituste toimumispaigana. Palivere mõisast on teateid juba 1493. aastast. Vaatamist väärivad nii hoonetekompleks kui park. Nigula külas asub Lääne-Nigula kirik, mis on alates 14. sajandist olnud samanimelise kirikukihelkonna keskuseks. Praegune hoone taastati 1816. aastal. 1882. aastast pärineb torn. Tähelepanu väärivad kalmistu vanad ristid ja hauaplaadid. Algset kirikualtarit hoitakse Tallinna Riiklikus Kunstimuuseumis ja see on valmistatud arvatavasti Lüübeki meistri H. v. der Heide poolt umbes 1510. aastal. Koela külas Uuetoa talus asub 1987. aastal asutatud Koela talumuuseum.
1917. aastal ostis Ants Laikmaa Kadarpiku külas poole Tammiku talust ja kahekümnendatel hakkas siia rajama kodu. 1932. aastal sulges ta Tallinnas ateljeekooli ja kolis Taeblasse, kus oli valminud Eestis ainulaadne rahvusromantilises stiilis tõeline kunstniku maja. Päris valmis maja ei saanudki - 19.novembril 1942. aastal A. Laikmaa suri. Ta maeti enda rajatud 7 ha suurusesse liigirohkesse parki. Majamuuseum avati 1960. aastal Läänemaa Muuseumi filiaalina.
Võntkülas, otse maantee ääres, asub pulmarahva seas teada-tuntud kurepesa.
Huvitav fakt on, et Allikmaa hiidrahnud (koostiselt Neugrundi gneiss-bretša), pärinevad Osmussaare lähistelt samanimelisest meteoriidikraatrist ja on jääajal oma rännakutega rannikust nii kaugele sisemaale jõudnud.
Valla tähtsamad keskused on Taebla ja Palivere alevik. Taeblas on gümnaasium ja lasteaed ning kultuuri- ja spordikompleks, mille ühes tiivas asub ka vallamaja.
Paliveres on põhikool ja lasteaed. Mõlemas piirkonnas on mitmeid tugevaid ettevõtteid, valla suurim ettevõte on aga AS Maag Lihatööstus, asukohaga Kirimäel.
Vaba aega aitavad sisustada mitmed aktiivsed külaseltsid ja spordiklubid. Vallas tegutseb kolm avatud laste- ja noortekeskust.
Kodulehekülg
